Eesti: Karl Jakob Hein, Artur Pikk, Maksim Paskotši, Joonas Tamm, Märten Kuusk, Taijo Teniste, Karol Mets, Mattias Käit, Konstantin Vassiljev, Erik Sorga, Sergei Zenjov.
Wales: Danny Ward, Sorba Thomas, Joe Rodon, Chris Mepham, Connor Roberts, Ethan Ampady, Aaron Ramsey, Joe Allen, Harry Wilson, Kieffer Moore, Daniel James.
Eesti peatreener läheb peale alalhoidliku alg11-ga, sest mõlemal äärel ikkagi kaitsjad (Pikk ja Teniste). Nt reedel oli ühel pool ründaja (Sinjavski), teisel kaitsja (Paskotši).
Võistluskeelu all olevat Anieri asendab edurivis eeldatult Valgevenele värava löönud Zenjov, keda Häberli pole varem alg11-sse nimetanud. Kreida (kah võistluskeeld) koha keskväljal paikab Mets ehk kasutatakse lahendust, mida septembris maavõistluses Põhja-Iirimaa vastu prooviti.
Metsa keskkaitsest keskväljale liigutamine tähendab, et Tamme ja Kuuse partneriks seal on Paskotši, kes kuulus põhikoosseisu ka septembris, kui Walesiga võõrsil 0:0 mängiti. Kokkuvõttes tuleb alg11 kohta öelda, et kolm puuduvat põhimeest (Sappinen, Anier, Kreida) annavad paratamatult tunda. Natuke hõredam näib see pilt. Pingil on teravuse toomiseks võtta Ojamaa ja Sinjavski. Keskväljale ka Poom.
Üheks võtmeduelliks tõotab kujuneda Kieffer Moore - Joonas Tamm. Kui Wales võimsa ja pika ründaja põhikoosseisu määrab, siis nad tema peale ka palle sihtima hakkavad. Paskotši ja Kuusk kah, aga eelkõige Tamm peab suutma Moore'i elu ebamugavaks teha.